„Moskva pisaraid ei usu“ režissöör: „Neljakümnesena elu alles algab!“

Triin Tael, 6. juuli 2021

Kui uudistesaade „Vremja“ kuulutas 1. aprillil 1981, et Nõukogude kassatükk „Moskva pisaraid ei usu“ on võitnud parima võõrkeelse filmi Oscari, pidas režissöör Vladimir Menšov seda aprillinaljaks. Kuid uudis oli sulatõsi, mis sest, et „njevõjezdnõi“ lavastaja ei tohtinud Los Angeleses kuldmehikest ise vastu võtta. Oma Oscari sai ta kätte alles 1988. aastal – ning ka siis üle noatera!

„Neljakümnesena elu alles algab!“ oli provintsitari õnneotsingutest rääkiva melodraama peategelane Katerina – režissööri kaunis abikaasa Vera Alentova – kuulutanud. Ja Menšov oli neljakümnene, kui tema hittfilm ekraanile jõudis. Kuid see, et just tema selle linale tõi, oli suur juhus. Moskva stsenaariumide võistlusel kolmandaks jäänud käsikirja oli pakutud mitmele raskekaalurežissöörile, kuid need keeldusid. Ka Menšovis endas, kel oli kontol vaid üksainus täispikk mängufilm, ei äratanud stsenaarium algul mingit vaimustust. Ainsana köitis tema tähelepanu stseen, kus üksikema Katerina paneb ühiselamutoas äratuskella helisema ning uinub pisarsilmi. Ja ärkab juba aastaid hiljem, et üles ajada oma täiskasvanud tütar. „Arvasin, et olin mõned leheküljed vahele jätnud,“ rääkis Menšov oma hittfilmi 25. aasta juubeli puhul väljaandele Argumentõ i Faktõ. „Aga kui mõistsin, et seal ongi selline lahendus – hüpe 20 aastat edasi –, tahtsin kohe mõtlema hakata, kuidas ma seda filmi teeksin.“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?