Juhtkiri | Presidendiameti tuhmunud sära

Kuigi teoreetiliselt oleks võimalik presidendi äravalimiseni kõige varem jõuda juba 10. augustil, siis realistlikum näib olevat tõdemus, et Eesti saab (uue) riigipea hiljemalt oktoobris. Igatahes kuuleme viimasel ajal palju rohkem neist, kes paluvad end presidendikandidaadina mitte kaaluda, kui neist, kes on avalikult teatanud, et näevad end võimaliku tulevase riigipeana. Seega võiks irooniliselt küsida, kas teekond EKRE juhi Martin Helme peas, mis peaks viima Henn Põlluaasa riigipeaks saamiseni, kujutab endast maanteed, kus sõidabki ainult üks auto?

Tegelikult on asi aga naljast kaugel, sest olematu presidendikandidaatide debatt viitab mitmele võimalikule ohule. Esiteks võib koha Kadriorus taas sisse võtta keegi, kelle seisukohtadest ja väärtushinnangutest pole suuremal osal rahvast halli aimugi – hiljem positiivselt üllatumine on seejuures vaid üks võimalikest stsenaariumidest. Teiseks paistab, et presidendiamet on kaotamas oma sära, kui ridamisi tuntud ja tunnustatud inimesi, kellest peetakse Eesti ühiskonnas lugu, näeb end teostamas pigem igal pool mujal kui riigipeaametis.