ÜKSKORD PRAHVATAB VIMM: Kuubas puhkesid majandusraskuste ja ainupartei saamatuse tõttu haruldased massirahutused

Kommunistlikus Kuubas on lahvatanud viimaste kümnendite suuremad valitsusvastased meeleavaldused. Vihane rahvamass voolas tänavatele, et näidata pahameelt riigis valitseva kehva majandusliku olukorra, aeglase vaktsineerimistempo ja toidupuuduse üle. Võimud süüdistavad kehvas olukorras USAd, protestijad aga eelkõige ainuvalitsevat kommunistlikku parteid. Ehkki Kuuba majanduslik olukord pole olnud juba pikka aega midagi rõõmustavat, ei ole inimesed varem julgenud selle üle nii külmavereliselt nuriseda.

Eelmise sajandi teisel poolel lahvatanud külm sõda mõjutas kahe üliriigi kõrval märkimisväärselt ka Kariibi meres asuvat Kuubat. 1950ndatel puhkenud vastuolulist revolutsiooni juhtinud Fidel Castro lubas taastada rahva võimu, lõpetada korruptsiooni ja parandada majanduslikku olukorda ning üleüldiselt inimeste elujärge. Ent kui ta 1959. aastal pärast president Fulgencio Batista kukutamist Havannasse saabus, puudus tal selge plaan, kuidas lubatut ellu viia. USA nägi uue Kuuba juhi kavatsusi kommunistlikena ega osutanud talle toetust. Juba 1960. aastal kehtestas president Dwight Eisenhower Kesk-Ameerika saareriigile majandussanktsioonid, mida president John F. Kennedy järgneval aastal veegi karmistas. Kuubale ulatas päästva õlekõrre hoopis Nõukogude Liit ja hiljem ka Hiina, kes lubasid osta suhkrut, mis oli ja on Kuuba põhiline ekspordiartikkel.