Juhtkiri | Kas tõstame vraki üles?

Paremat tõestust sellele, kuivõrd vajalik oli Estonia vraki ja sealse merepõhja uurimine tänapäevase tehnikaga, kui avastus, et seni poolavatuks peetud vööriramp on tegelikult täiesti lahti, oleks raske tahta. Nii tingib uus uurimine kohese vajaduse mööda uusi niidiotsi edasi liikuda: kas ramp lebab täiesti lahtiselt või ripub ühe hinge küljes, nagu väideti Rootsi meedias? Millised täpselt on purunemiskohad, kas vigastused on loodusjõudude tekitatud või võib mängus olla inimkäsi? Viimasel juhul tekib omakorda küsimus, miks pole midagi märganud Soome piirivalve ja mida võidi vrakilt otsida.

Teisalt näitas uurimine, et ka tänapäevane tehnika ei pruugi olla piisaval tasemel, et anda meile viimse detailini selge ülevaade vraki seisukorrast. Näiteks pole seitsmendat ja kaheksandat laevatekki võimalik uurida allveerobotiga, kuna seal on rippuvad otsad, juhtmed ja muud ohtlikud jupid. Ka segas uurijate tööd tundmatut päritolu signaal, mis halvendas oluliselt nähtavuse ulatust. Ja nagu märgib Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm: avastus lahtisest vöörirambist, mis lahkneb varasematest uurimistulemustest, muudab niikuinii võimatuks uurida laeva kujul, mil ta uppus.