Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas inimene võib ikka olla nii nõnge ja lurnis
Tõnis Erilaid, 17. juuli 2021
Mis jama pealkiri siin on, karjatab ilmselt osa lugejaid. Ei tunne ju paljud eesti keele kaugemaid soppe kuigi hästi. Ka mina kahjuks kaasa arvatud. Sõnaraamat selgitab meile, et „nõnge“ asendab tuttavat sõna „kangekaelne“, „lurnis“ ütleb aga omakorda, et oled silmakirjalik või kahekeelne inimene.
Kui Johannes Aavik 1934. aastal Tallinna Posti palvel arutles, milline on keel poole sajandi pärast, siis toetuti pealkirjas inimeste hämmastamiseks just neile sõnadele. Aavik oli muidugi ennustamisega ettevaatlik: kindlasti võib öelda, et keel on võrratumalt rikkamaks muutunud. Aga: „Eesti keel vajab veel väga palju uusi keelendeid.“