UUS TEHNOLOOGIA! Kas Rootsi sõjavägi saaks allveelaevaga Estonia vrakil käia?

Parvlaev Estonia vraki esmased eeluuringud said ööl vastu reedet otsa. Vastuse sai üks küsimus: aasta tagasi doksarjas nähtud vigastus laeva paremas pardas on tekkinud kokkupõrkel merepõhjaga. Kuid nokk kinni, saba lahti: ühe küsimuse vastamise käigus tekkisid kaks suurt uut. Miks on viimase kahe aastaga eest langenud vööriramp ja kes segas mere all sonari tööd?

Kui Estonia 1994. aastal põhja läks, kiilus ta vööriramp asendisse, mis jättis oma ülaossa umbes 60-sentimeetrise ava. Ka 2019. aastal, mil vrakki käis uurimas doksarja meeskond, oli ramp veel omal kohal*. Nüüdseks enam mitte – ramp lebab merepõhjas laeva parema parda vastas. Muutuse põhjus võib olla lihtne metalli väsimine, kuid praegu ei saa välistada ka inimkäte sekkumist.

Parvlaev Estonia vraki esmased eeluuringud said ööl vastu reedet otsa. Vastuse sai üks küsimus: aasta tagasi doksarjas nähtud vigastus laeva paremas pardas on tekkinud kokkupõrkel merepõhjaga. Kuid nokk kinni, saba lahti: ühe küsimuse vastamise käigus tekkisid kaks suurt uut. Miks on viimase kahe aastaga eest langenud vööriramp ja kes segas mere all sonari tööd?

Kui Estonia 1994. aastal põhja läks, kiilus ta vööriramp asendisse, mis jättis oma ülaossa umbes 60-sentimeetrise ava. Ka 2019. aastal, mil vrakki käis uurimas doksarja meeskond, oli ramp veel omal kohal*. Nüüdseks enam mitte – ramp lebab merepõhjas laeva parema parda vastas. Muutuse põhjus võib olla lihtne metalli väsimine, kuid praegu ei saa välistada ka inimkäte sekkumist.