Miks soovib üha enam neide mundri selga ja püssi õlale visata? „Mõni võib isegi arvata, et läheme ajateenistusse tähelepanu otsima!“

Lisl H. Mikko, 22. juuli 2021

„Leidsin, et kaitsevägi on minu ala, kui panin metsalaagris esimest korda vormi selga ja sain relvast lasta,“ räägib ajateenistusse minev Mari-Ann Lillemägi (20). Eelmisel aastal läks kaitseväkke kokku 54 naist, tänavu oodatakse ainuüksi suvise kutse peale juba 49 tüdrukut. Miks nad otsustavad vabatahtlikult vormi selga panna, relva üle õla visata ja metsas õppusi läbida? Õhtulehele andsid vastuseid neli tüdrukut, kes tegid otsuse minna sel aastal 11 kuuks kaitseväkke.

„Eesootav aeg võiks tulla piisavalt raske, et saaksin oma mugavusstooonist välja astuda,“ räägib Marette-Renate Bristol (19), kes võttis vabatahtlikult kohustuse teenida riiki ja asub tänavu 1. jalaväebrigaadi ridadesse. Lisaks koolis läbitud riigikaitselaagrile on tüdruk kaevanud kaevikuid, käinud kolm korda ajateenijate töövarjuks ja läbinud sõduri baaskursuse kurnava lõpurännaku. „Kõik need kogemused on jätnud ülimalt vägeva mulje,“ tõdeb õhinaga vabast ajast lasketiirus käiv neiu.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?