Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirjanik lugejale karmi tõde näkku sähvas
Tõnis Erilaid, 3. august 2021
„Viskan sulle selle raamatu vastu vahtimist, naermiseks, puremiseks ja sõimamiseks. Ma tean, et see sind tõbrast vihastab, kuid ma ei või siiski seda (kirjutamata) jätta, sest kogu mu kahekümneaastase elu kõnts ja saast teie seas on küllalt nii palju mu makku imbunud, et mind oksendama panna…“.
See on proloog õblukesele luulekogule, mille autoriks oli Vabadussõjas käinud ja just Tartu kommertskooli lõpetanud noormees. Kirjastus Arlekiin trükkis selle 1920. aastal. Pealkiri hüüab esikaanel näkku kui „Mina, Albert Kivikas“ ja täiesti tavatult soovitab autor sissejuhatuseks, et parem hoidke ikka raamatust eemale. See võib teile vastu hambaid anda.