Mart Riikoja | Kemps lugu – see võiks olla hinnang meie poliitikaelule

Millalgi paar aastat vähem kui 30 aastat tagasi istusin riigikogu puhvetis. Olin siis ajakirjanik ja minu vestluskaaslaseks oli riigikogu liige Mart Nutt. Mart oli mu ammune hea tuttav ja seetõttu võisime me omavahel olla ausad. Kui Mardil oli mulle öelda midagi, mida ma võinuks teada, ent mida oli veel liiga vara avaldada, siis ta just nii ütleski. See jutt jäägu meie vahele. Ja jäi. Ja nii jäi see kuni selle kurva päevani, mil Mart taevasesse parlamenti üle kolis.

Oleks muidugi selge liialdus kui ütleksin, et olin ainus ajakirjanik, keda poliitikust nimekaim usaldas. Loomulikult ei olnud. Aga tol ajal oli poliitikute ja ajakirjanike vahel kombeks, et kui oled midagi lubanud, siis seda lubadust on mõistlik täita. Sest kui üks või teine ajakirjanik kasutas usaldust kurjasti, siis teist korda teda naljalt ei usaldatud ja ta jäi ilma ainsast valuutast, mis maksis – informatsioonist. Teisalt jälle need poliitikud, kes ajakirjanikele igasuguseid huvitavaid väljamõeldisi tõe pähe kõrva sosistasid, avastasid peagi, et tsiteeritavate poliitikute seas neid miskipärast enam ei ole.