Ene Pajula | Kas me siis sellist Eestit tahtsimegi, küsib mammi

Ene Pajula, ajakirjanik, 17. august 2021

Ja vastab, et jah, just sellist Eestit ta tahtiski. Just sellist, kus saab elada oma parema äratundmise järgi ja ei pea kogu aeg vingerdama oma südametunnistuse ja selle vahel, mida tohib teha või öelda. Muidugi pole meie riik mingi paradiis, aga mammi isa ütles ikka, et tema ei taha paradiisi minna, sest seal oleks neetult igav. Sellest, et mammi ei salli tühja vingumist, on ta kirjutanud oma sada korda. Muidugi, kelle elus siis probleeme poleks … aga kus viga näed laita, seal tule ja aita! Ütle siis, mida teha, et asja parandada. Pole mingit mõtet raisata energiat halamisele, kui tundub, et kõik ongi täiesti lootusetu. Siis oleks tõesti parem valge lina kohe ümber võtta ja surnuaia poole astuma hakata.

Samas ei saa mammi salata, et vahel paneb tühi hala mõtlema asjadele, mille peale ta muidu ei tuleks. Ja arutlema selle üle, kas hädaldamises on iva või pole seda üldse? Nii et aitäh vingujale! Ja seda eriti nüüd, kus lähenemas on Eesti vabariigi taastamise 30. aastapäev.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?