„TÄNA SÜST, HOMME HAIGUS“?! Kui paljudel Eesti surmadel on olemas seos koroonavaktsiiniga?

„Selliseid teatisi, kus arvatavad vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid on põhjustanud surma, on meile saadetud 19 korral,“ selgitas ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla. Ent ajaline seos koroonavaktsiini saamisega ei tähenda veel, et kaitsesüst oligi surmapõhjus. „Enamuse puhul selgub hilisemal analüüsil, kui oleme saanud täiendavaid andmeid, et seos vaktsiiniga puudub,“ kinnitas Uusküla.

Praegu on ravimiameti hinnangul võimalik rääkida kolmest juhust, kus surmajuhtumeid on võimalik seostada või ole võimalik selle seost välistada koroonavaktsiiniga. Esimene puudutab märtsis palju kajastust saanud Tallinna 31aastast päästjat, kes 10 päeva pärast vaktsineerimist AstraZenecaga vajas haiglaravi. Põhjuseks trombotsütopeenia ja ajuarterite tromboos. Viiendal haiglapäeval mees suri. Ravimiamet hindab seost vaktsiiniga võimalikuks.