Juhtkiri | President või vahefiniš?

Kas esmaspäeval saab Eestile uus president ära valitud sõltub lõppkokkuvõttes siiski mitte niivõrd fraktsioonide poolt kokkulepitust kuivõrd iga riigikogu liikme isiklikust otsusest. Raudne parteidistsipliin oli nõukasüsteemi pärisosa ning mõjub tänapäeva Eestis tunnistusena pigem meie kuulumisest postsovetlike riikide hulka. Pealegi – kuigi hääletamine on justkui salajane, siis enamasti on tagantjärele ju tuvastatav, kes saadikuist hääletas omapäi ega arvestanud fraktsiooni ettekirjutustega ning kuidas seetõttu muutub erakonnasisene hierarhia.

Igatahes sel korral on tegu presidendivalimistega, kus kandidaatide puudusel pole olnud kampaaniaüritusi, võimalike kandidaatide nimekiri on olnud lühike, silmatorkav on poliitikutest kandidaatide nappus ning ükski parteide poolt väljapakutud nimedest pole olnud üldrahvalik kandidaat. Just debati puudumine ja vähetuntud nimed jätavad seekordsetest valimistest eliidi projekti mulje, kui poliitikud ei kasuta neidki väheseid võimalusi, andmaks erinevate üritustega valimistele rahva kaasamise hõngu. Võimalike kandidaatidega salatsemine kuni viimase hetkeni ei tekita usaldust ei poliitikute endi ega ka nende pakutud üllatuskandidaadi suhtes.