Õpetaja Kätlin Kallas | Õpetajal on õigus eksida ja andeks saada

Tunnistan, et üheks minu erialaseks kiiksuks on sügise hakul poodides jälgida koolitarbeid valivaid lapsi ja vanemaid. Eriti vanemaid. Kui augusti algul näeb värviliste riiulite ümber tiirlemas ainult mõnd õhinapõhist vanemat, kelle laps ilmselt alustab esmakordselt kooliteed, siis mida aeg edasi, seda närvilisemaks muutub õhk. „Ma tõesti ei tea enam, mida nad seal koolis tahavad.“ Seda ütles vanem, kelle põsed olid ostlemisest punased nagu saabuva sügise sügisõunad. Oli 31.august. Järgmisel päeval algas kool.

Esmalt mind ehmatas see väljaütlemine, sest loomulikult ma tundsin ennast „sellena“, kes tekitab oma tahtmistega stressi. Võtsin isiklikult, ühesõnaga. Järgmisel hetkel hakkas kuklas kummitama Orelipoisi tuntud lauluviis ja mantraks kohandatud sõnad. „Kui tahad olla vaba, siis ära võta isiklikult.“ Ma nimetan seda mantrat ka tööriistaks, mida on hea kasutada koolis, kui õpilase või lapsevanema kommnetaarid kriimustavad. „Õpetaja, sul on vale kuupäev tahvlil!“ või „Õpetaja, sul on minu töö valesti parandatud“. Ei tasu solvuda.