Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti sajand tagasi Rahvasteliitu võeti

„Eesti iseseisvus lõpulikku tunnistamist leidnud,“ rõõmustas Kaja laupäeval 24. septembril 1921, avaldades esiküljel ETA telegrammi: „Täna (s.o 22. septembril ETA teate järgi) oli Genfis Eesti, Läti ja Leedu vastuvõtmine rahvaste liitu esimesena täiskogu päevakorras. Persia saadik toetas soojalt vastuvõtmist. Prantslasest aruandja seletas, et Eesti rahuldab vormiliselt täiesti vastuvõtu tingimusi. Hääletamisel oli Eesti vastuvõtmise poolt 36 riiki, vastu ei olnud keegi…“.

Eesti oli 1919. aastast saati püüelnud Rahvasteliidu liikmeks saada. Loodi isegi Rahvasteliidu ühing selle ettevõtmise edendamiseks. Pärast Vabadussõja lõppu andis Ants Piip 1920. aastal Rahvasteliidu peasekretärile Eric Drummondile liikmesuse taotlemise avalduse, aga inglased teatasid, et Eestit vastu võtta ei saa: suurriigid pole tema iseseisvust tunnustanud. Täiskogu lükkaski taotluse tagasi.