Kaspar Näf | Mida tähendab Saksamaa valimiste tulemus Eestile? 

Kaspar Näf, kolumnist Šveitsist, 1. oktoober 2021

Tihti ei saa teises riigis elav inimene aru, miks valib rahvas nii nagu ta valis. Nii ei saa ka tavaeestlane aru, kuidas saab sakslane hääletada Saksamaa sotside (SPD) poolt, kelle suhtumine Putini Venemaasse ei sobi üldse kokku Eesti idanaabri (välis)poliitilise käitumise hindamisega. Samuti võib eestlane ainult raputada pead selle üle, kuidas saab hääletada roheliste (R) poolt, kes lubavad bensiini ja kodukütte hindu tõsta. Siis ongi Angela Merkeli kristlikud demokraadid (CDU ja Baierimaa sõsarpartei CSU) ainuke mõistlik valik isegi siis, kui ta lubab – õnneks ju ainult oma riigile – põgenikud sinna elama kutsuda. Tegemist on tihti vältimatute arusaamatustega, mis põhinevad ajakirjanike, analüütikute ja politoloogide valedel analüüsidel.

Kõige tähtsam valimiste tulemus on, et Merkeli partei kaotas pärast 16 aastat esikoha SPD-le. Merkeli erakond sai tema mantlipärija Armin Lascheti juhtimisel kõikide aegade halvima tulemuse, millega ta jäi 2017. aasta erakonna kõikide aegade halvimale tulemusele nüüd veelgi 8,9% võrra alla. See tähendab, et CDU on 2013. aastast kaotanud ligi 18% Saksamaa valijatest konkurentidele ja seda aastal, mil lubati veel pool aastat tagasi kuni 20% paremat tulemust. Tegemist on seega miljonite valijatega, kes pöörasid CDU/CSU-le selja. Kui 2013. ja 2017. aasta vahel leidis 2015. aastal aset kurikuulus põgenikekriis, mille tagajärel sai paremäärmulik AFD omale kandepinda Merkelist pettunud valijate arvel, siis seekord sellist kriisi või välist häälte kaotamise põhjust ei olnud.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?