Vaiko Eplik: „Kui sa oled muusik, siis mingisuguse aja tagant annad sa välja muusikat. Olenemata sellest, kas plaati ostetakse või mitte. Sa ei tee ju raha pärast muusikat.“

„Mis siin nuriseda, pole ju midagi nuriseda,“ naerab muusik Vaiko Eplik. Pikk koroonapaus läbitud, hulk suviseid-sügiseseid kontserte antud, süda rahul. „On nagu on, mis seal’s ikka,“ lausub ta. „Tuleb leppida olemasolevaga ja sellega midagi teha. Pole ju mingit erilist varianti. Kui sulle ei meeldi see olukord, siis mis su variandid on? Minna sotsiaalmeedias lolliks iga päev?“ Tõsi, koroonapaus pisaraid ei uskunud, sestap polnud sügavat mõtet ohkida. Liiatigi pole ohkimine teravkeelsele-meelsele Vaikole kuidagiviisi omane.

Tüütu sundpaus ei pannud Vaikot sotsiaalmeedias räuskama ega itkema. Tegi hoopis muusikat. Septembri alguses tuli Joygunsil välja singel „Mari“. „See plaat sai valmis juba kevadel. Enne jaanipäeva. Plaadi ilmumine seisis selle taga, et meil polnud aega suvel pildistamaks kaanepilti.“