Sõja lõpul Punaarmee eest Saksamaale pagenud eestlased võtsid oma ringhäälingu kaasa

Oli 20. september 1944. Ametisse oli just astunud Otto Tiefi valitsus, Pika Hermanni tornis lehvis taas sinimustvalge, kuid tuhanded inimesed põgenesid Tallinnast, kes kuidas suutis. Pisut pärast keskpäeva lahkusid sadamakai äärest inimestest tulvil kaubalaevad Wartheland ja Minden, võttes kursi Gotenhafenile (Gdynia). Esimese pardal olid ka kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann ja omavalitsusjuht Hjalmar Mäe koos saatjatega. Lisaks hulk kultuuritegelasi ‒ inimesed, kellest mõne aja pärast sai Saksamaal oma koori, orkestri ja näitetrupiga tegutsenud Eesti ringhäälingu tuumik.

Kuigi merel ründasid Vene pommitajad, jõuab Wartheland 22. septembril 1944 kell seitse hommikul Gotenhafenisse ja sadama sõjapäevikusse pannakse kirja: pardal 180 haavatut ja 3500 põgenikku koos oma kraamiga. Vabatahtlikest sakslannad kostitavad saabunuid supi ja ersatskohviga.