Taavi Libe | Kuidas päästa eestlased naabrite terrori küüsist?

Kui vanasti kurdeti, et sugulasi ei saa valida, siis tänapäeval tundub aina rohkem, et tülikate sugulaste eest varjumine on käkitegu selle kõrval, kui rinda tuleb pista tõeliselt häiriva naabriga. Lõppenud nädalal ilmus Eesti Päevalehes lugu Saaremaal elavast prouast, kes tõenäoliselt kõrge ea ja vaimse tervise häirete tõttu käib päevas kuni mitukümmend korda majanaabri ukse taga kraapimas ja koputamas.

Esmapilgul pisut koomiline lugu on naabrile tegelikult maapealne põrgu. Inimeste loomise puhul pole kasutatud kopeerpaberit. Kõik on unikaalsete omaduste arsenaliga ning minugi tutvusringkonnas on küllaldaselt neid, kes enda tegemistesse süvenenult ei märka sedagi, kui meetri kaugusel seisev sõber üritab valju häälega tema tähelepanu püüda. Rääkimata sellest, kui keegi koridoris kobistab. Mina kuulun nende hulka, kellel viib iga tavafoonist erinev heli mõneks ajaks tähelepanu eemale.