Maris Hellrand | Õpetajatele ja arstidele neljapäevane töönädal

Maris Hellrand, ajakirjanik, SDE, 7. oktoober 2021

Kui esimesse klassi läksin, oli meie koolinädal kuus päeva pikk. Täna tundub see absurdne. Viiepäevane töönädal kehtestati Eestis 1960ndatel. Neljapäevane töönädal võib esmapilgul näida radikaalne idee, kuid inimesed on viimase 150 aasta jooksul oma tööaega oluliselt radikaalsemalt vähendada suutnud. Kui 19. sajandi lõpus oli keskmise tehasetöölise töönädal 100 tunni pikkune, siis tänane samm 40lt tunnilt 32 peale ei ole kuigi suur. 

Tegelikult oli veel Eesti eelmise põlvkonna kuuepäevane töönädal pigem reegel kui erand. Või mis kuuepäevane? Mõeldes näiteks oma emale, siis olid temal töötunde arvestades vähemalt 8-päevased töönädalad: arstitööle lisaks kõik kodused tööd, kevadest sügiseni aiasaaduste kasvatamine, hoidistamine, isegi Novgorodi turul müümine, talvel aga õmblustöö kõigile pereliikmetele ja raha eest sõbrannadele. Kuigi meie protestantlik eetika ja Tammsaare kreedo sunnib meid võimalikult palju tööd tegema, ei ole ilmselt keegi oma elule tagasi vaadates tänulik kontoris veedetud ületundide eest. 

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?