Juhtkiri | Riik toob elatisraha taevast maa peale
Äsja kokku lepitud 654 euro suurune miinimumpalk tähendab, et näiteks lastest lahus elav kolme lapse vanem saab 1193 euro suuruse mediaanpalga teenijana puhtalt kätte küll 1020 eurot, kuid peaks sellest elatisrahaks maksma 981 eurot kuus – seda juhul, kui valitsus ja riigikogu ei muuda uue aasta alguseks elatisraha maksmise senist korda.
On räägitud juba aastaid, et senine süsteem, mis arvestas elatisrahaks standardselt pool miinimumpalka, on kiiresti kasvanud alampalga tõttu ajale jalgu jäänud. Seda kinnitab mitte ainult elatisvõlglaste suur hulk – ligemale 10 000 –, vaid ka kohtu poolt riiklikust miinimummäärast väiksema elatisraha järjest sagenev väljamõistmine. Seega pole tihtipeale küsimus selles, kas vanemad tahavad nõutud elatisraha maksta, vaid kas nad on selleks suutelised, eriti kui neil on uus pere või ei suuda nad näiteks tervise tõttu tööl käies raha teenida. Ebamõistlikult suure elatisraha nõudmine annab küll rohkelt tööd kohtutele ja kohtutäituritele, kuid pole jätkusuutlik.