Alar Kilp | Presidendi ülesanded, ootused ja Karise isik

Põhiseaduses (§ 78) on kirjas, mis ülesandeid president täidab. Mitmed ülesanded on seotud riigiga (nt esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, nimetab riigi diplomaatilised esindajad), ent otsesõnu ei mainita sealses nimistus kordagi rahvast. Ülesanded rahvaga seoses on aga kaudselt olemas siiski ka põhiseaduses, kuna riik ja riigi valitsemine peab põhiseaduse kohaselt põhinema rahva tahtel ning esindades riiki, esindab president ka rahvast. Formaalsete ülesannete täitmine on presidendi ametis võibolla kõige lihtsam.

Keerulisem on nende ootustega, mis on presidendile ühiskondlikel gruppidel ning erakondadel ja poliitikutel. Otseselt ei ole kusagil kirjas, et president peab tasakaalustama arengut Eesti eri piirkondades ‒ teema, mis oli Arnold Rüütli ametisse astumise kõnes keskne, ent Karise avakõnes sisuliselt puudus ‒ või olema eestvedaja, mida omal ajal Kersti Kaljulaid lubas presidendina olla umbes kümme päeva enne presidendiametisse astumist. Kui Karis oma avakõnes lubas olla tasakaalustaja ja lepitaja, siis võiks seda mõista kahepoolse ootustele vastamisena – käesoleval hetkel just sellist presidenti oodatakse ja sellisena näeb oma missiooni ka Karis.