Hanno Pevkur | Turvatunnet lisarahata osta ei saa
Valitsus andis septembri lõpus riigikogule üle tänavuse riigieelarve. Kuigi eelarves on palju positiivset, millest tahaks kirjutada, keskendun hetkel turvalisusega seotud teemadele. Palju tähelepanu on juba saanud see, et kaitsevaldkonda jõuab 2022. aastal rekordiline summa, 749,6 miljonit eurot. Selle raha eest saab lappida nii mõnegi kaitseväe võimelünga. Ent kaitsevõimest rääkides ei saa ära unustada siseturvalisusega seotud küsimusi.
Heameel oli kuulda värskelt ametisse asunud vabariigi presidendi Alar Karise avakõnest, et tema üks oluline ametisse asumise fookus saab olema sisemine rahu Eestis. Seetõttu on ka oluline, et valitsus siseturvalisuse valdkonnale piisavat tähelepanu osutaks. Kui veel kevadel, koroonakriisi tipphetkel tundus, et riigisektoris, sh turvalisust tagavates ametkondades, tuleb ehk raskeid kärpeid teha, siis täna saab öelda, et seis on läinud oluliselt paremaks. Praeguse teadmise kohaselt plaanib päästeamet järgmisel aastal tõsta päästjate miinimumpalka ligi 12 protsenti. Politseinike ja häirekeskuse päästekorraldajate palgatõus tuleb vähemalt viis protsenti. Turvalisust tagavate inimeste palkade tõstmiseks on kokku järgmise aasta eelarvest 11,7 miljonit eurot. Loomulikult sõltub iga konkreetse inimese palgatõus juba ametite juhtidest, ent arusaamine, et palgatõus läheb esimeses järjekorras neile inimestele, kes kriisi ajal töötasid kõige vastutusrikkamates ja stressirohketes rollides eesliinil, on olemas.