Kiri | Jalgratastest näeb Eesti jõukust
Kui ma vaatan näiteks Laagri kooli hoovi, on see täis jalgrattaid - üks uhkem kui teine. Neid on seal palju pargituna rattahoidlais, ja kui ei mahu, on need seal, kus juhtub. Natuke imestan, et kuidas igaüks leiab oma ratta sealt segadikust koolist lahkudes? Nii see polnud näiteks 10 või 5 aastat tagasi. Sel ajal lapsed kõndisid kooli või tõid neid vanemad autodega. Jalgrattad on ka päris kallid ja nendega tahetakse uhkeldada, kui nendega kooli tullakse.
Ja neid on ka selliseid, millest paistab Eesti jõukus. Soomes on koolide juures olnud lastel jalgrattaid juba aastakümneid, aga nüüd on see samamoodi Eestis. Eriti linnade ümbruses, kus on jalgrattateed olemas. See on hea asi, et lapsed saavad sõita rattaga kooli, aga kas neile liiklusreegleid ka seal õpetatakse?