Urmas Hännile | Hull aeg: rumalust nõutakse inimõiguseks

Räägin vähem, paistan targem välja - seda õpetussõna olen aastaid oma õpilastele kooliaasta alguses südamele pannud, vahel lasknud lausa vihiku tagumisele kaanele kirjutada, et kui juhtub kellelgi meelest minema, on tal hea lihtne mälu värskendada. Teine manitsus, mida ikka ja taas kordan, käib rumaluse kohta. Seda ses mõttes, et palun või täpsemalt lausudes otse anun neid, kellel ei ole veel täit aru peas, sellega mitte eputada, uhkustada oma sõgedusega.

Oled totu, siis ole, mida saab õpetaja sinna parata, aga ole siis vähemasti vait, naudi tölplust vaikselt omaette, mõnule oma rumaluses, kuid ära kipu oma napi aruga ärplema. Isegi mitte täiskuu aegu ehkki uuringud väidavad, et meie lähima loodusliku kaaslase faasid ei mõjutagi inimest sel määral, et põhjustaks teatud seltskonna kohatist kuust kuusse enam-vähem samal ajal korduvat kummalist käitumist.