KADUGU SÕDA! Rätsep Kivi maailmarahumõte koos patsifismipaleega Kuressaare Laiamadalal

„Berliini Eesti seltsis tõuseb keegi mees ootamatult nurgalauast ja hakkab kuulipilduja kärmuse ning särtsuga pidama kõnet. Esimene veerandtund moodustab vaid süütu alguse fanaatilisest sõnavalingust, mis umbsõlmi keerates ja jumalat, maailmarahu ja muid suuri asju tühjade mürskudena sekka virutades kestab ligi tunni. „See on rahuapostel Johannes Kivi,“ seletab me naaber. Lahkudes pärast südaöötundi, seisab me oraator hoone trepil, ühes käes sinimustvalge, teises olümpialipp. Veel järgmisel tänavanurgalgi on kuulda ta lippude plaginat,“ juhatab Tallinna Post sisse oma reportaaži olümpialinnast Berliinist.

Kui Eesti seltsis oli istutud ja imestatud fanaatilise rätsepa energiat, kes hoogsaks lõpuks isegi omasepitsetud luuletuse ette kandis, siis järgmisel päeval viis ringhääling rätsep Johannes Kivi oma mikrofonide ette, märkides tema etteastet sisse juhatades, et käesolev juhus väärib küll rohkem kaastunnet kui naeru, sest tänapäeva püssirohuõhkkonnas pälvib kaastunnet iga kodanik, kes sõjapasunate kajades „viimse mehena“ vehib rahu palmioksaga.