Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti astus arvutiaega

Täna 1959. aastal hakkas Tartus tööle ülikooli ja kogu Eesti esimene arvuti. Ural-1 kõrgus laeni, selles vilkusid salapäraselt umbkaudu 800 elektronlampi. Masin mürises ja vajas tohutu hulga elektrit, kuid tegutses uskumatu aeglusega – 100 operatsiooni sekundis –, püüdes jagu saada ülesannetest, mis talle anti.

Toona dotsent, hilisem professor Ülo Kaasik oli arvuti hankimise eestvedajaid ja juba aasta varem hakanud tudengitele tutvustama programmeerimist valikkursusel, mille pealkiri oli küll Moskvast ette antud: „Kaasaegse algebra täiendavaid peatükke“. Hiljem on ta öelnud, et kuulis arvutitest Ameerika Häälest ja kui liidus jäi tahtjate puudusel ripakile (Moskva ja Leningradi ülikoolis olid need olemas) üks Ural-1, siis taotles seda Tartusse.

Täna 1959. aastal hakkas Tartus tööle ülikooli ja kogu Eesti esimene arvuti. Ural-1 kõrgus laeni, selles vilkusid salapäraselt umbkaudu 800 elektronlampi. Masin mürises ja vajas tohutu hulga elektrit, kuid tegutses uskumatu aeglusega – 100 operatsiooni sekundis –, püüdes jagu saada ülesannetest, mis talle anti.

Toona dotsent, hilisem professor Ülo Kaasik oli arvuti hankimise eestvedajaid ja juba aasta varem hakanud tudengitele tutvustama programmeerimist valikkursusel, mille pealkiri oli küll Moskvast ette antud: „Kaasaegse algebra täiendavaid peatükke“. Hiljem on ta öelnud, et kuulis arvutitest Ameerika Häälest ja kui liidus jäi tahtjate puudusel ripakile (Moskva ja Leningradi ülikoolis olid need olemas) üks Ural-1, siis taotles seda Tartusse.