Ene Pajula | Mammi mõtleb neile, kes on Eesti lippu kõrgel hoidnud

Jälle on lähenemas Eesti Vabariigi  aastapäev, 104. juba! Olen saanud oma riigi ja sedakorda on see jäänud püsima. See on kindlasti põhjus, mis peaks rõõmustama, kuigi praegune olukord paneb mammit pigem muretsema. Rahvusvaheline olukord on ärev ja inimesed paraku ei õpi oma vigadest. Kas see kõik pole juba kord olnud? Kas polnud eesti ühiskond lõhestunud ka enne sõda? Ja me teame, millega see lõppes. Mammit hirmutab see viis, kuidas erimeelsustele (pehmelt öeldes) hagu alla pannakse, et tüli üleval hoida. Kui tülitseda tahetakse, küll siis põhjus leitakse.

Ühise vaenlase vastu seismine peaks ju rahvast liitma, mitte lahutama. Olgu see siis kuri viirus või ähvardav naaber. Ainus, kellele meie omavaheline kisklemine rõõmu teeb, istub Kremlis. Mammit huvitaks väga, mida meie kasulikud idioodid sellega võidavad? Putini pika pai? Pigem ei taha ta teada. Mõtleks hoopis millelegi heale ja loodaks, et hea jääb pikas plaanis peale.