ÕL VIDEO | Kiievist pommirahe alt Eestisse pagenud sõbrannad arutasid 40kilomeetrisel jalgsiteekonnal surma üle. Yuliia: „Teadsime, mida teise asjadega teha, kellele helistada – see oli meie reaalsus.“

Kadri Kuulpak | Video: Brandon Teder, Johanna-Kadri Kuusk , 7. märts 2022

„Arutasime vanematega, et kui midagi juhtub, me ei kohtu enam mõnda aega või ei saa ükesteisega suhelda, siis näeme uuesti vabas Ukrainas,“ räägib Yuliia (21) pisaraid tagasi hoides. Yuliia parim sõbranna Rina (22) võtab tema käsivarrest lohutavalt kinni ja meenutab hüvastijättu oma püssi haaranud isaga: „Sõnu polnud sel hetkel vajagi. Ma ei olnud teda kunagi varem nutmas näinud.“ Mis tunne on lahkuda teadmata ajaks oma perekonnast, tunda surmahirmu ja kõndida ilma ühegi peatuse, vee ja toiduta 40 kilomeetit piiripunktini, räägivad esmaspäeval Eestisse jõudnud sõjapõgenikud Yuliia ja Rina.

„Sõda algas!“ äratab Yuliia Rina 24. varahommikul karmi teatega. Vähem kui 24 tundi pärast Putini kõne ja sõja algust oli Kiievis elavatele sõbrannadele selge, et nad peavad riigist lahkuma. „Need, kes läksid pommivarjenditesse pididki sinna jääma ega saa enam Kiievist lahkuda. Iga päevaga muutub põgenemine keerulisemaks ja ohtlikumaks,“ lausub Rina.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?