Hannes Nagel | Kreml ei õpi vigadest – pööre võib saabuda ootamatult

Venemaa avantüür lõpeb varem või hiljem 1989. aasta Afganistani stiilis Ukrainast taandumisega. Süvenevat akuutset kriisi ning sanktsioonide kehtestamist jälgides tasub siiski mõelda ka pikemale vaatele, mis toob Venemaa võimu vältimatult lähemale 1991. aastal alanud Russkii Mir-i (Vene maailm) lagunemise lõppvaatusele.

Venemaa invasiooni kirjeldamisel keskendutakse vahest liialt arvudele. Kui piirdume vaid pealiskaudse numbrivõrdlusega – Ukrainal nii palju tanke ja Venemaal nii palju – siis oleme läinud agressori soovitud rada mööda. See on otsetee terrorirežiimi soovitud pseudodialoogini teemal kellel-on-rohkem-musklit. Ikka selleks, et külvata hirmu. Vene armee suurim relv ongi just kaose ja hirmu, ebakindluse ja kahtluse levitamine vastaste seas, sest moraalselt pole neist kellelegi väärikat vastast.