Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Krimmi vallutamine piisavalt häiret ei andnud

„Ukrainas toimuv on venelaste läbimõeldud plaan, kuid läänele tuli see invasioon tervikuna üllatusena. Lääs mõtles, et Venemaa ei julge, aga Putin julges,“ ütles intervjuus erukindral Ants Laaneots. Eesti Päevaleht pani esikülje ülanurka suurelt teate „Lihunik Putin“.

Ma ei räägi siin tänavusest veebruarist-märtsist, vaid 2014. aasta kevadest. Kümme aastat tagasi teatasid täna Ukraina võimud üldmobilisatsiooni väljakuulutamisest. Toonane Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk ütles kommentaariks, et riik on valmis oma suveräänsust kaitsma. Kuid Ukraina oli jäetud kriisi puhkedes üksi. NATO suursaadikud kogunesid olukorda arutama alles 3. märtsil, kui 27.-28. veebruaril tegutsema asunud „rohelised mehikesed“ olid juba Krimmi olulisel määral enda alla võtnud, ühenduse muu riigiga katkestanud ja sundinud poolsaarel olevad Ukraina väed kas alla andma või saadi neist jagu mõne üksiku lasuga.