Juhtkiri | Iseseisvus on kallis – ka riigikaitseliselt

Venemaa kallaletung Ukrainale viis meid üleöö uude riigikaitselisse reaalsusse. Oleme uhked olnud, et meie kaitsekulud on olnud 2 protsenti SKP-st, kuid sellestki ei pruugi teravnenud rahvusvahelises olukorras piisata. Iseseisvus on kallis ning seda ka rahaliselt.

Seni on mitmeid olulisi kaitsekulutusi poliitilistel põhjustel edasi lükatud, kuid nagu Venemaa kallaletung Ukrainale näitab, ei saa lootma jääda kunagi tulevikus saabuvatele majanduslikult parematele aegadele, vaid vajalikud kulutused tuleb ära teha nüüd ja kohe. Eesti riik pole nendes valikutes üksi, kui isegi Saksamaa tõstis pärast Vene agressiooni järsult oma kaitseeelarvet. Sel aastal kasvavad meie kaitsekulud 2,3 protsendini SKP-st ning valitsuse erakorraliselt eraldatud 380 miljonit eurot võimaldab olulisi investeeringuid, kuid ei pruugi vahepeal puhkenud sõja tõttu olla siiski piisav.

Venemaa kallaletung Ukrainale viis meid üleöö uude riigikaitselisse reaalsusse. Oleme uhked olnud, et meie kaitsekulud on olnud 2 protsenti SKP-st, kuid sellestki ei pruugi teravnenud rahvusvahelises olukorras piisata. Iseseisvus on kallis ning seda ka rahaliselt.

Seni on mitmeid olulisi kaitsekulutusi poliitilistel põhjustel edasi lükatud, kuid nagu Venemaa kallaletung Ukrainale näitab, ei saa lootma jääda kunagi tulevikus saabuvatele majanduslikult parematele aegadele, vaid vajalikud kulutused tuleb ära teha nüüd ja kohe. Eesti riik pole nendes valikutes üksi, kui isegi Saksamaa tõstis pärast Vene agressiooni järsult oma kaitseeelarvet. Sel aastal kasvavad meie kaitsekulud 2,3 protsendini SKP-st ning valitsuse erakorraliselt eraldatud 380 miljonit eurot võimaldab olulisi investeeringuid, kuid ei pruugi vahepeal puhkenud sõja tõttu olla siiski piisav.