Jüri Järvet | Kuidas Eesti politsei mu käest Ukraina sõja eel püssi ära võttis

Kui Õhtuleht kirjutas, et  meil on struktuurid teinud jõupingutusi, kuidas niigi väikest relvaomanike arvu veelgi kasinamaks kärpida, siis seda lugedes tundsin teatud äratundmisrõõmu. Selgituseks räägin oma loo. 1980. aastal kinkis vanaisa mulle oma Belgia püssi. Nagu teate, siis nõukogude okupatsiooni ajal võisid tsiviilisikud omada siledaraudset püssi tingimusel, et nad olid jahimehed. Seetõttu olin sunnitud astuma jahiseltsi, sooritama eksamid ja mulle anti relvaluba.

Jahilkäimise kirge pole mul kunagi olnud ja jahil ma ei käinud, aga püss oli mulle kui perekonnaliige, mille eest hoolitsesin ja mida hoidsin – mälestus Vabadussõjast. Kui Eesti taasiseseisvus, siis andis mulle relvaloa juba Eesti vabariik, aga jahiseltsi liige ma enam ei olnud. Teatud ajavahemike järel (siis oli selleks seitse aastat ) politsei pikendas mu relvaluba, ilma et ma oleksin pidanud laskmiseksameid sooritama.