Kohe näha, et vanad sõbrad! Venelased olid Ivo Schenkenbergi vastu vaenu ja vimma täis

Oli hirmus 1576. aasta. Kogu Eestimaa enda alla saanud Vene väed ihaldasid vallutada ka Revalit, aga ei jaksanud seda teha ja rüüstasid vaid linna ümbrust, kuis suutsid. Siis andsidki Rootsi võimud vähese raha eest Tallinna mündimeistrisellile Ivo Schenkenbergile loa koguda linna põgenenud mittesakslastest sõjasalk. Balthasar Russow ütleb oma kroonikas, et tegu oli tubli ja vahva noormehega, kes suutis oma talumehed saksa korra ja kombe järele välja õpetada ja sellega lahingutes edu tuua: „Venelased olid tema vastu iseäranis vaenu ja vimma täis!“

Esimesena Ivo Schenkenbergi kõrvaltegelasena raamatusse raiunud Eduard Bornhöhe ütleb Vene ajale kohaselt kirjutatud raamatus „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ Ivo kohta: „Ta oli täis kavalust ja kelmust, näost inetu, aga tugev kui karu. Omade vastu parajalt lahke ja vali, vaenlase vastu püsti kurat ise… Ühtlasi oli ta ühest silmast pime…“