Satelliidiparved Ukraina kohal: vägede iga liigutus on nähtav

Liiklusummik Belgorodist Ukraina piirini oli märgitud 24. veebruari varasel hommikutunnil Google Mapsis. Kas 40 kilomeetrit ummikut, kõhkles ühe California rahvusvaheliste uuringute instituudi professor Jeffrey Lewis, kui seda kell 3.15 hommikul märkas ja tõttas abi otsima kommertssatelliidilt. Sealt tuli selgus: Vene sõjavägi on läinud liikvele. Nii sai Lewisest ehk esimene inimene lääneriikides, kes teadis sõjast palju varem, kui Ukraina pinnal lõhkesid esimesed pommid.

Praegu on Ukraina kohal andmeid kogumas poolsada satelliiti, oletab ajakirjandusväljaandega Wired vestelnud Texase ülikooli professor Todd Humphreys. Enamik neist ripub maapinnast 600‒800 kilomeetri kõrgusel ja teeb ööpäevas kuni 14 tiiru ümber Maa. Targemad koguvad maa peal toimuva jälgimiseks satelliidiparvi, et saada all toimuvast ülevaade võimalikult laial pinnal. Vajaduse korral katab selline parv rohkem kui kahe miljoni ruutkilomeetrini ulatuva vaatlusala. Teoreetiliselt oleks võimalik ühte ja sama punkti ja seal toimuvaid muutusi Ukrainas pidevalt jälgida, viies satelliidi nn geostatsionaarsele orbiidile, kus see ripub liikumatult maa kohal. Kuid selleks tuleks tehiskaaslane viia umbes 36 000 kilomeetri kõrgusele ja eri objektide vaatlusvõime jääb kehvaks. Wired oletab niigi, et fotode tegemist tuleb väga täpselt ette kavandada, sest näiteks ajakirjandusele sobivaid pilte saab teha vaid umbe 15 kilomeetri laiuselt alalt. Analüütikud oskavad muidugi ka suurematelt aladelt tehtud fotodelt palju rohkem välja lugeda kui ajalehelugeja koolitamata silm.