Juhtkiri | Sõja humanitaarkulud neelavad samuti miljoneid
Sõda Ukrainas suurendab järsult Eesti plaaniväliseid kulusid, justkui koroonapandeemiaga kaasnenud erakorralisest survest riigi rahakotile ja energiakriisist veel vähe oleks. Eesti on nende kulude osas olnud sama väljapaistev nagu kaitsekulutuste hoidmisega üle kahe protsendi SKP-st NATO liikmete seas ning kergitab selle järgmisel aastal 2,44 protsendini. Ainuüksi sel aastal on Eesti andnud Ukrainale abi kokku 200 miljoni euro väärtuses – kuid aasta on alles alguses!
Võrdluseks – EL on otsustanud anda Ukrainale miljardi, sellest 450 miljonit relvadeks ja 500 miljonit humanitaartagajärgedega tegelemiseks. Selge on seegi, et nimetatud 200 miljonit saab vaid jõudsalt kasvada, sest tuhanded sõjapõgenikud on Eestisse saabunud ja saabumas, mis tähendab neile automaatselt aastaks ajaks ajutine kaitse andmist. Et meie sotsiaalsete garantiide laienemine on suur koormus riigieelarvele, siis on küsimus, kas kõik need kulud jäävad Eesti kanda või annab oma osa ka Euroopa Liit. Samal ajal peab Eesti järsult suurendama kaitsekulusid ning mingil määral kompenseerima ka energiahindade šokki.
Sõda Ukrainas suurendab järsult Eesti plaaniväliseid kulusid, justkui koroonapandeemiaga kaasnenud erakorralisest survest riigi rahakotile ja energiakriisist veel vähe oleks. Eesti on nende kulude osas olnud sama väljapaistev nagu kaitsekulutuste hoidmisega üle kahe protsendi SKP-st NATO liikmete seas ning kergitab selle järgmisel aastal 2,44 protsendini. Ainuüksi sel aastal on Eesti andnud Ukrainale abi kokku 200 miljoni euro väärtuses – kuid aasta on alles alguses!
Võrdluseks – EL on otsustanud anda Ukrainale miljardi, sellest 450 miljonit relvadeks ja 500 miljonit humanitaartagajärgedega tegelemiseks. Selge on seegi, et nimetatud 200 miljonit saab vaid jõudsalt kasvada, sest tuhanded sõjapõgenikud on Eestisse saabunud ja saabumas, mis tähendab neile automaatselt aastaks ajaks ajutine kaitse andmist. Et meie sotsiaalsete garantiide laienemine on suur koormus riigieelarvele, siis on küsimus, kas kõik need kulud jäävad Eesti kanda või annab oma osa ka Euroopa Liit. Samal ajal peab Eesti järsult suurendama kaitsekulusid ning mingil määral kompenseerima ka energiahindade šokki.