Kiri | Eesti vajab varjendeid

Aavo Vään, KÜ esimees Mustamäelt, 9. märts 2022

Sõda Ukrainas on meile näidanud, et aastaid levinud arusaam, et suurim õnnetus, mis saab juhtuda on see, kui alajaama katuselt tuleb lahti plekitükk ja linn on päevadeks pime või Pärnus tõuseb vesi üle kallaste. Sõda Ukrainas näitab, et elades kõrvuti Venemaaga peame alati olema valmis, et pommirahe alla võivad sattuda meie linnad ja külad. Oleme NATO liikmed, aga see ei anna meile garantiid, et ükski Vene lennuk või rakett ei jõua üle Peipsi. Kas me oleme teinud kõik, et meie elanikud on selliste rünnakute puhuks kaitstud ja kaotused oleksid minimaalselt?

Erinevalt loodusõnnetustest on sõjalist kallaletungi võimalik luureandmetele tuginedes ette prognoosida. Koheselt evakueerida linnadest inimesed, kelle kohalolek ei ole tingimata vajalik, näiteks pensionärid, õpilased ja need kes saavad töötada kodukontoris. Euroopa Liidu rahalisel toel on ehitatud linnade ümbruse suvilarajoonidesse korralik tsentraalne vee- ja kanalisatsiooni võrgustik, mis võimaldab seal elada aastaringselt.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?