Katarina Budrik | „Kas sa kardad krokodille?“

Katarina Budrik, kultuuriministri nõunik, vabatahtlik, 16. märts 2022

Ma ei ole kunagi teinud saladust sellest, et olen Eesti kodakondsusega venelane. Русская. Mulle on praegune sõda isiklik solvang; vaikus aga nõusolek kõigega. Kogusime koostöös Eesti Pagulasabi ning annetajatega töölt, ülikoolist ja sõpruskonnast raha, et tellida buss, mis tooks Ukraina-Poola piirilt Medykast sõjapõgenikke siia. Neid inimesi, kelle linnad on pommitatud mehe otsusel, kes enda sõnul räägib vene rahvuse nimel. Minu rahvuse nimel.

Läksime koos mõttekaaslase Karol Rätsepaga annetajate kinni makstud bussiga kaasa, et olla reedel, 11. märtsil reisi koordinaatorid. Sõitsime 18 tundi ning tõime pagulaslaagrist ära 53 inimest: 26 last ja 27 täiskasvanut – vanusevahemikus 1 kuni 76. Naised, lapsed, pensionärid. 21 tunni pärast olime Eestis, Tallinnas, täpselt kell 6.05 pühapäeval, 13. märtsil. Kohti jäi bussis vajaka – see täitus mõne minutiga. Teed valvasid esiklaasi taga Lotte ja Sipsik.

Ma ei ole kunagi teinud saladust sellest, et olen Eesti kodakondsusega venelane. Русская. Mulle on praegune sõda isiklik solvang; vaikus aga nõusolek kõigega. Kogusime koostöös Eesti Pagulasabi ning annetajatega töölt, ülikoolist ja sõpruskonnast raha, et tellida buss, mis tooks Ukraina-Poola piirilt Medykast sõjapõgenikke siia. Neid inimesi, kelle linnad on pommitatud mehe otsusel, kes enda sõnul räägib vene rahvuse nimel. Minu rahvuse nimel.

Läksime koos mõttekaaslase Karol Rätsepaga annetajate kinni makstud bussiga kaasa, et olla reedel, 11. märtsil reisi koordinaatorid. Sõitsime 18 tundi ning tõime pagulaslaagrist ära 53 inimest: 26 last ja 27 täiskasvanut – vanusevahemikus 1 kuni 76. Naised, lapsed, pensionärid. 21 tunni pärast olime Eestis, Tallinnas, täpselt kell 6.05 pühapäeval, 13. märtsil. Kohti jäi bussis vajaka – see täitus mõne minutiga. Teed valvasid esiklaasi taga Lotte ja Sipsik.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?