Margus Kiis | Vene–Ukraina sõja eelkäijad

Palju on räägitud, et praegu käiv Vene–Ukraina sõda on täiesti enneolematu, ootamatu, pretsedenditu. Nii see muidugi pole. Rohkem või vähem varjatud sõda on samadel vastastel käinud juba 2014. aastast peale. Seni oli see küll siiski latentne ja Putinile omaselt JOKK-skeemidega kaetud. Kuid praegu käival täiemõõdulisel „erioperatsioonil“ on mitu olulist eeskuju ja eelkäijat, mille teadmine aitab selle loomust ja perspektiivi paremini mõista.

Alguses tahaks küll seletada, miks Putin kasutab jäigalt sõna „erioperatsioon“ ja on Venemaal isegi sõna „sõda“ kasutamise ära keelanud. Asi on selles, et Venemaa Föderatsioon on mitte ainult ÜRO, vaid ka ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega püsiliige. ÜRO ideaaliks on muidugi sõdade ära hoidmine, seda enam ei tohiks reeglite kohaselt sõda deklareerida Julgeolekunõukogu liige. Kui ta seda teeks, ähvardaks isegi ÜROst välja viskamine. Selle tõttu on isegi ÜRO lihtliikmed sõda pärast 1946. aastat  deklareerinud väga harva. Kas sõjad on ära jäänud? Muidugi mitte, selle asemel on aga liitlaste aitamised, kodusõjad, demilitariseerimise operatsioonid, enesekaitsed jms. Nüüd siis „erioperatsioon“. Heaks lapseks ei hakka sõda siiski nimetama. Siin tuleb juurde veel üks nüanss. Üldmobilisatsiooni tohib korraldada ainult deklareeritud sõja või riigi kaitse korral. Seega hetkel Putin mingit ametlikku üldmobilisatsiooni korraldada ei tohigi. Kui aga Ukraina peaks ründama Venemaa pinda, siis see õigus Putinil muidugi tekib.