METSAPOLIITIKA PÕRUTAB EDASI SENISTE RAIEMAHTUDEGA: puud tossutavad sama palju kui kõik bensiini tarbivad sõiduautod kokku!
Kliimaaruannete peensustega kursis olijad nägid juba aastaid seda, mis nüüd on igaühele puust ja punaseks tehtud: Eesti metsad emiteerivad ehk paiskavad õhku süsihappegaasi. Mitte ei seo seda atmosfäärist. Süsihappegaasi sidumine või emiteerimine sõltub väga otseselt raiemahust. Selleks kümnendiks plaanitav maht on aga rehkendatud eeldusel, et metsad seovad. Mis nüüd siis saab? Keskkonnaministeerium leiab, et tegu on lihtsalt anomaaliaga ja juba aasta pärast seovad metsad jälle, seetõttu pole vaja hakata raiemahte ümber arvutama.
Kord aastas, 15. aprilliks, esitavad riigid ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande (NIR). Aruanne esitatakse kaheaastase nihkega: NIR2022 sisaldab värskeimana 2020. aasta kohta käivaid andmeid. Detailne, umbes 500-leheküljeline aruanne koos rohkete lisadega pole veel avalikest allikatest leitav. Ent keskkonnaministeerium, mis aruande koostamise eest vastutab, esitles nädala alguses NIR2022 põhilisi näitajaid.