Juhtkiri | Sel aastal tuleb 9. mai teisiti

Kuigi 9. mai sovetiajast pärit võidupühani on veel üle kuu aja, on kuum katel selleaastase tähistamise ümber podisenud Venemaa poolt sõja algatamisest saadik. Käivitunud arutelud nii nõukaajast pärit kui ka Putini Venemaal loodud sümboolika kasutamise üle võimaldavad ühiskondlikku auru välja lasta ja arusaamades kasvõi grammikese üksteisele lähemale liikuda. On ütlematagi selge, et pronkssõduri ümber kirsasaabastes ja Vene vormis trampimine oli juba varem teadlikult provokatiivse maiguga, rääkimata punalippude lehvides toimunud nn surematu polgu marssidest, millega testiti Eesti riigi taluvuse piire.

Seadusega erinevate sümbolite keelustamine on küll libe tee, kuid annab selge signaali, et nende kasutamine pole soositud. Kuid kas on vaja järjekordset seadust, kui meil on sõjapropaganda keelustamist võimaldav seadus juba olemas? Kui see ei tööta, või veel hullem – pole proovitudki seda rakendada –, siis kus on kindlus, et uus seadus hakkaks paremini tööle? Juba ainuüksi teadmine, et kasvõi autode dekoreerimine sõjasümboolikaga võib tähendada näiteks politsei andmebaasi sattumist, peaks omama rahustavat toimet ja näitama suhtumist tülinorijatesse.