Juhtkiri | Kaos Eesti metsa andmetega
Metsastatistikud võtavad järjest matemaatilisi võlutrikke kübarast nagu mustkunstnikud küülikuid. Kord on mõõtmise alus hektarid, siis tihumeetrid – mis ühik vaid soovitud tulemuse annab. Soovi kohaselt valitakse aegread, konstandid jne. Keerulised valemid võtavad silme eest kirjuks. Nõuab tõelist detektiivitööd, et aru saada, kas metsa kasvab juurde või mitte.
Teadlased, metsaeksperdid, keskkonnaaktivistid kahtlustasid ammu, et Eesti metsad emiteerivad ehk paiskavad õhku süsihappegaasi, mitte ei seo seda atmosfäärist. Nüüd on see kahtlustus kinnitust saanud – ÜRO-le 15. aprilliks esitatava inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande (NIR) juba avalikest põhiarvudest saab teada, et Eesti metsamaa eraldas 0,1 miljonit tonni süsihappegaasi. Süsihappegaasi sidumine või emiteerimine sõltub väga otseselt raiemahust.