Juhtkiri | Mida ütleb Zelenskõi riigikogule?

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kolmapäevaks kavandatav üle videosilla esinemine riigikogu ees on mitmeti sümboolne ja märgiline. Zelenskõi on esinenud juba paljude parlamentide ees ja pälvinud iga riigi eripära arvestades täpselt sihitud sõnumitega õigustatud tähelepanu. Muidugi on nendel esinemistel ka kindel siht – saavutada mitte ainult poliitilist tuge sõjas Vene agressiooni vastu, vaid saada lisaks majanduslikele sanktsioonidele ka vaenlase väljatõrjumiseks vajalikku, eelkõige raskemat relvastust. Pole põhjust heita Zelenskõile ette tema esinemiste emotsionaalsust, sest iga riigipea ülesanne ongi seista eelkõige oma riigi huvide kaitsel ja tagada üle maailma võimalikult lai toetus.

Eestil pole põhjust teiste riikide kõrval häbeneda, kui oleme andnud üle 220 miljoni eest militaarabi, lisaks veel miljonite väärtuses humanitaarabi meie elanikelt, riigilt ja erasektorilt, tehes Eestist meie rahvaarvu arvestades ilmselt enim abi andnud riigiks ühe elaniku kohta. See asjaolu pole mõeldud enesekiituseks, vaid ajendab loodetavasti ka teisi seni kõhklevaid riike oma relvaabi üle vaatama – nagu Eesti suurusjärgu võrra suuremat relvade tarnimist on märganud seni väga tagasihoidlikult esinenud Soome või Saksamaa oma ehmatuseks avastanud, et vabatahtliku desarmeerumise tagajärjel on relvalaod sisuliselt tühjad, nii et ukrainlastele pole peale põhjakaape suurt midagi anda. Keerulisel ajal igal poliitilisel toetusel kulla hind, mäletame seda näiteks Barack Obama Eesti visiidi ajast, kui USA riigipea esines Tallinnas muljetavaldava kõnega.