Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti kaalutles ühissanktsioone Euroopa Ühenduse vastu

Tõnis Erilaid, 16. aprill 2022

Olid ka sellised ajad, kus turumajandusele minevad Ida-Euroopa riigid kolkisid kõigest jõust Lääne turgude väravatele, leidmata siiski erilist toetust ja lohutust. Tuli vastu hakata. 16. aprillil 1993 teatasidki siinsed väljaanded, et Eesti kaalub ühinemist mitme Ida-Euroopa maa poolt Euroopa Ühenduse põlumajandustoodetele kuulutatud embargoga.

„Ungari, Tšehhi, Bulgaaria ja teised Ida-Euroopa riigid kuulutasid embargo Euroopa Ühenduse (EÜ) liha- ja piimatoodangule pärast seda, kui EÜ kehtestas samasuguse sisseveokeelu idast tulevale toodangule. EÜ keeld jõustud 8. aprilli keskööl ja laienes peale Eesti Sloveeniale, Horvaatiale. Makedooniale, Serbiale, Montenegrole, Bosniale, Tšehhimaale, Slovakkiale, Ungarile, Rumeeniale, Albaaniale, Poolale, Lätile, Leedule, Venemaale ja Valgevenele. Formaalseks põhjenduseks olid mõned suu- ja sõrataudi juhtumid Horvaatias, kuid tegelikuks põhjuseks peetakse kartust odava idatoodangu ees,“ võtsid uudised kokku kavandatavale ühissanktsioonile eelnenud sündmused. Eesti põllumajandusministeeriumist nenditi, et EÜ sisseveokeeld võib meie ettevõtjaid valusalt tabada. „Me ei saa aru, miks EÜ keeld peaks meid tabama. Eestis pole suu- ja sõrataudi olnud aastaid. Viimati oli selle tõve oht meil kümmekond aastat tagasi.“

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?