Kiiev: Venemaa korraldas Transnistrias provotseerivaid plahvatusi
Moldovlased kardavad, et nemad võivad saada Moskva järgmiseks sihtmärgiks. Sõjategevus Ukrainas aga kipub endiselt venima. Samas ei kavatse aga Soome ja Rootsi venitada. Kõlakate järgi plaanivad nad juba kolme nädala pärast käsikäes esitada NATOga liitumise avaldused.
Transnistrias, Moldovast lahku löönud ja rahvusvaheliselt riigina tunnustamata paigas kärgatas mitu plahvatust. Tiraspolis toimusid plahvatused julgeolekuministeeriumi hoone juures. 26. aprilli varahommikul oli Grigoriopoli rajoonis kaks plahvatust, milles hävisid Vene propagandakanaleid edastavad raadioantennid. Vaid mõne päeva eest teatas aga Venemaa, et „erioperatsiooni“ teine etapp näeb ette väljapääsu Transnistria piirile. Nii Moldova kui ka Ukraina nimetasid plahvatusi petteoperatsiooniks, provokatsiooniks, et õhutada pingeid ja võib-olla õigustamaks rünnakuid lõunast. Vene riigimeedia kuulutas, et Transnistria võib peagi otsustada, et hakkab „vabariigi“ huve kaitsma. Transnistria juhtkond süüdistas plahvatustes ukrainlasi. Kiiev aga vastas selle peale, et korraldajaks polnud ei keegi muu kui Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), kelle eesmärgiks oli paanika külvamine ja Ukraina-vastase suhtumise õhutamine. Moldova president Maia Sandu (pildil) kutsus teisipäeva pärastlõunal kokku riigi ülemjulgeolekunõukogu istungi. Elanikud põgenevad Transnistriast ummisjalu. Seal elab kokku ligemale pool miljonit inimest. Sandu kutsus moldovlasi üles rahulikuks jääma.