Olav Kreen | Loodust ja põllumeest pole õige vastandada
Hanede-laglede kiire arvukuse kasv on põllumajandusettevõtted seadnud tugeva surve alla. Rändepeatusest tingitud teraviljakahjud põldudel on igal aastal koos lindude hoogsa paljunemisega kasvanud.
Olav Renno tõi 30. märtsi Õhtulehe artiklis välja olulise tõdemuse: mitte kusagil mujal ei ole oma pesitsuspiirkonda suunduvate hanede-laglede rändepeatuste suhteline hulk ja tihedus nii suur kui Eestis. Olen teemaga kokku puutunud pea kolmkümmend aastat seoses oma Lääne-Virumaa ranniku lähedal asuva taluga. Juba poisikesena oli märtsis-aprillis tore tajuda kevade saabumise märke koos hanede huigetega ja jälgida kolmnurkseid linnuparvi. Üheksakümnendatel, kui mu isa alustas talupidamisega, tekkisid aga kevadel külviku järel põldudele maanduvate hanedega tihedamad seosed. Aastate jooksul mõistsime, et need kohad, mis olid kevadel hanede meelispaigad, andsid olulisemalt vähem saaki. Aja jooksul tuli selgus, et hukka saanud lindude kõhust leitud klaasitäied viljaseemneid olid need, mis meie põldudelt olid ära nokitud ja seetõttu ei saanud põllumees neist leiva sööjale uusi terasid kasvatada. Nii jõudsime otsusele, et kui me ei soovi oma ettevõtte pankrotti, siis peame hakkama süstemaatiliselt oma põldude kahjustajaid heidutama.