Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas keisri surm lubas taasavada Tartu ülikooli

Keiser Paul I (pildil) keelas Vene üliõpilastel 1798. aastal välismaal õppida ja nad kutsuti kodumaale tagasi. Sellega said kohe hoogu Balti rüütelkondade läbi XVIII sajandi kestnud taotlused protestantliku ülikooli avamiseks, millega keiser jäi nõusse. Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad pooldasid selle asukohana Tartut, kus tegutses Rootsi ajal juba alates 1632. aastast Academia Gustaviana. Kuramaa rüütelkond seisis Miitavi (Jelgava) eest, kus tegutses 1775. aastast Gymnasium academicum – seda oma maja, õppevahendite, raamatukogu ja muu vajalikuga. Eestimaa rüütelkond oli algul toetanud Pärnut ja Paidet, aga siis asus ka Tartu taha.

Vene senat uuris ettepanekuid ja leidis Postimehe juubeliartiklit 1902. aastat tsiteerides: „Tartu asub keset maad ja on hää õhu ja elutarvituste odavuse poolest sünnis näis olevat.“