Vanemateta põgenikud: paarsada Ukrainast saabunud last käis kohtuniku jutul

„Minu juurde tuli Ukraina pere, kus isa ja täisealine poeg töötasid Tartus ehitajana. Sõja puhkedes sõitis isa tagasi Ukrainasse ja saatis teismelise tütre Tartusse oma venna juurde. Tartu linn esitas taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, et vend saaks oma noorema õe eestkostjaks. Ma vestlesin mõlemaga, tüdruk oli kõigest muidugi kohkunud, aga ma veendusin, et temaga on kõik hästi, suhted vennaga head ja vend saab olla tema eestkostja,“ kirjeldab Tartu maakohtu kohtunik Triin Niinemets, kuidas ta määras Ukrainast saabunud lapsele ajutise eestkostja.

Ukrainast vanemateta saabunud lastele on tarvis eestkostjat asjaajamiseks – toetuste küsimine, koha taotlemine koolis või lasteaias, arstiabiga seotud küsimused. Eesti kohtutesse on jõudnud Ukraina lastele ajutise eestkostjate määramise asju 159 ja see puudutab 180 last. „See olukord ei ole tavapärane,“ tunnistab Triin Niinemets. „Oluline on mõista, et mitte kõik Ukrainast tulnud lapsed ei pea kohtust läbi käima, see puudutab vaid neid, kellel Eestis seaduslikku esindajat ei ole. Nad on saabunud enamasti koos sugulastega, kes ei ole hooldusõiguslikud esindajad ‒ vanavanemad, tädid, onud, vennad-õed.“