Juhtkiri | Tuubi, tuubi nii, et mõistus kaob

Abiturientidel oli äsja viimane, matemaatika eksam. Põhikooli lõpetajatel on veel mõni teadmiste kontroll ees. Ees on veel palju eksameid, tasemetöid jne. Teadmiste kontroll on paljudele õudusunenägu. Kellele meenub, kuidas ta ajaloo eksamil ei suutnud meenutada prantsuse revolutsionääri Maximilien François Marie Isidore de Robespierre'i nime korrektset kirjapilti, kes saab siiani paanikahoo, kui mainitakse Pythagorase teoreemi. Segi tuupinud ajust kaob eksamil info kui katkiselt kõvakettalt. Nii mõnigi saab pärast pingelist teadmiste kontrolli jubeda peavalu.

Kuidas jõuame sinna, et inimesele loomulikust teadmiste täiendamisest on saanud stressirikas protseduur? Vaadake inimesehakatist, kes õpib käima. Ta ajab ennast istuli, siis sikutab end millegi najale püsti ja teeb samu. Kukub, nutab ja teeb uuesti. Ja uuesti. Kuni ta jookseb. Väikelapse aju imeb uut infot kui käsn. Kolmeaastane näitab igale soovijale uhkelt, kuidas ta oskab palli joonistada.