Irja Lutsar | Kas ahvirõugetest kujuneb uus pandeemia?

Ahvirõuged on 1958. aastal Taanis laboris elavatel ahvidel tuvastatud haigus, mille tekitaja nimetati  ahvirõugete viiruseks. See sarnaneb inimese rõugete viirusele. Ahvirõugete peamised peremehed pole mitte ahvid, vaid närilised. Vaatamata sellele, et tegemist on ümbrisega viirusega, on ta väga hästi vastu pidav väliskeskkonnas ja võib säilida pindadel, riietel, voodipesul pikka aega. On kirjeldatud kahte viiruse tüve – Lääne Aafrika ja Kesk-Aafrika tüvi. Praegune puhang on põhjustatud esimese poolt. Võrreldes rõugetega on ahvirõuged oluliselt kergem haigus.

Ahvirõugeid esineb endeemilisena kümnes valdavalt Kesk- ja Lääne Aafrika riigis. Läänemaailma tuuakse viirus kas turistide või elusloomade vahendusel. Haigus kulgeb valdavalt üksikjuhtumitena. Viimane puhang oli 2017. aastal Nigeerias, kus haigestunuid oli veidi alla 200. Läänemaailma viimane puhang oli 2003. aastal Ameerika Ühendriikides, kus registreeriti alla 100 juhu ning haigus levis lemmikloomade vahendusel.