Lõpuks jõuti kompromissini: Vene naftavedu jääb pikkamisi seisma

Euroopa Liit sulgeb aasta lõpuks 90 protsendi Vene nafta sisseveo, mis tähendab Bloombergi arvestuste kohaselt, et Putin kaotab 22 miljardit dollarit sissetulekut aastas ja peab sõjategevuse kokku tõmbama. Oma peakorteri Hollandisse viinud The Moscow Times kinnitab, et iga sõjapäev läheb Kremlile maksma 21 miljardit rubla ja kulutused „rahvuslikule kaitsele“ on kasvanud pärast Ukrainasse sissetungi 24. veebruaril rohkem kui kaks korda.

Kuues sanktsioonide pakett Venemaa vastu pidi kehtestatama juba 9. mail, kuid algas käteväänamine peamiselt Ukraina ja vaikivalt tema taga seisnud riikide ning muu Euroopa Liidu vahel, mis päädis kompromissiga alles esmaspäeva hilisõhtul. Austria kantsler Karl Nehammer tunnistas, et Venemaa naftale kehtestatud embargo on valus ka liikmesriikidele, kuid see valu on võrreldamatu kannatustega, mida elab praegu üle Ukraina. Nehammeri sõnul pole praegu veel võimalik ka Venemaa gaasist lahti öelda, kuna selle asendamine nõuab pikemat ettevalmistust kui naftast loobumine.